Mees, millal sa ometi jõuad?

Egom ei ole praegu väga kindel, kas ta on seda ka varem tõdenud, aga siin ta on: naise elu on üks suur muretsemine ja ootamine. Ikka mehe järel, nagu kõik muudki asjad.

Muretseb naine kõigepealt selle eest, et õhtusöögiks midagi lauale saaks. Teadustatakse söömaaja algust, kui spordireportaaži vahelt kostub juba tuttav: “Oota, mäng lõppeb kohe ära.” Justkui haihtunud on see mees, kes veerand tundi tagasi köögis tühja kõhuga kibeles – aga ennäe, anna mehele kõristi/pult pihku ja läinud ta ongi.

Enne seda on naine mehega kohtunud ja kohtingutel käinud. Muretsenud, et millise mulje ta mehe sõpradele jätab ja siis kannatamtult oodanud, et mees ta enda juurde elama kutsuks. Pärast seda tuleb abielu- või lasteettepaneku pikk ja sõbrannade närve sööv ootus, mis on pikitud kõikvõimalike tähtsate muredega: millises mõisas on piisavalt noobel lasta ennast laulatada, kas vanatädi teise mehe poolõe peaks kutsuma ning üle kõige, milline peaks välja nägema pruudikimp.

Egom on olnud sunnitud kõiki neid asju kõrvalt kogema – lohutama ja vahetevahel meest nahutamas käima. Egom ise aga ei pääse üle ega ümber ühest kõige tüütumast mehe järel ootamisest, nimelt keset kesköist rähklemist: “Oota, ma kohe tulen.”

Mees, miks sa lased naisel enda järel oodata?

Mees, kuidas see küll juhtuda sai?

… ehk tõene lugu sellest, mis saab Rapuntslist pärast tornist pääsemist.

Teatud eas poissmehed leiavad alati, et regulaarne seks tuleb neile kasuks. Nende partnerite peades käib see mõte alati käsikäes monogaamiaga. Nii juhtubki, et Rapuntsel, kes kardab paaniliselt luku taha jäämist, saab endale korterivõtmed.

Mida see mehega teeb? Mees küll ei tohi õhtuti sõprade ega ammugi mitte sõbrannadega väljas käia – monogaamia ju ikkagi -, aga see ei takista naist sõbrannasid mehe poole külla kutsumast, kohvi joomast, kihistamast ning põhimõtteliselt   m e h e  korterit kaaperdamast.

Mees, mis on saanud võrdõiguslikkusest?

Naine, kui kiire sul on?

Istun lennujaamas ning mõtlen Tyler Durdeni peale. Single-serving friends. Kui mul on ühekordselt kasutatavad nõud, hügieenitarbed, tuttavad  … siis miks ei võiks mehed olla ühekordsed?

Jah, loomulikult. Ma oleksin võinud abielluda oma esimese armastusega ja elada õnnelikult elu lõpuni või Alzheimerini. Aga ei. Tuleb tunnistada, et ajad on teised. Kiirem elu tähendab paratamatult ka kiiremaid suhteid.

Poolteist sajandit tagasi kasvatas vaarema lamba, pügas teda,  ketras villa ja kudus kangastelgedel, enne kui sai endale undruku õmmelda. Mul on võimalused (mida ma muuseas ka kasutan) ostelda praktiliselt ükskõik millises maailma paigas. Kõik need riideesemed, mis minuga kaasa tulevad, reisivad hiljemalt aasta pärast minu kapist ära.

Vaarema sai hakkama ühe mehega. Kui üks neist ära suri, võeti teine. Abikaasa oli põllutöövahend. Minule on mees meelelahutus ja lõõgastus. Ma ei sõltu temast. Miks peaksin ma teesklema?

Mees, millal sa seksid?

Egomil on teile, mu kallid lugejad, üks väga eluline küsimus: millal te seksite?

Seda on varemgi ette tulnud, kuid juhtum tänasest. Helistasin paari suhteliselt tühise asja pärast Helenale, kuid ta ei tõstnud toru. Mõned minutid hiljem helistab ilus, aga hingeldav Helena tagasi ning me saame oma asjad räägitud.

Mul on kuri kahtlus, et ma segasin millelegi elulisele vahele. Hiljuti jäin ühest suurepärasest orgasmist ilma, sest kartsin automehaanikut helistavat. Ometi oleksin võinud lasta regulaarsel mehel oma torusid puhastada.

Kordan ennast: millal te seksite ja millal teile helistada võib? Lisaks, kuidas telefoniseksiga on?

Naine, milline sinu järelkasv on?

Korra aastas proovib ka egom, mis tunne on koduperenaine olla – kui mu õde ja ta abikaasa oma iga-aastasele puhkusereisile sõidavad, jäetakse mind kaheks nädalaks kolme lapsega.

Minu jaoks on see väga suur muutus. Ma teen vähemalt kaks korda päevas süüa, ma olen tööl väga rangelt ainult poole üheksast viieni, ma istun õhtuti laua taga ja aitan lahendada kuuenda klassi matemaatikaülesandeid.

Vanimat neist ei saa küll enam lapseks nimetada, nagu seegi episood värvikalt näitas. Läksin pühapäeval kõigile ütlema, et nad on lõunasöögilauda oodatud, kui koridori lõpust lahtisest uksest voogas vastu muusikat. Ma tean oma kogemusest: nii vaikne, et kuuleks lähenevaid samme, kuid piisavalt vali, et madratsinühkimine kaugele ei kostuks.

Voodi peal istub mu õetütar oma poiss-sõbra otsas ning ta seelik on väga korrektselt tema ümber laotatud. Istub ning naeratab väga malbelt, kuid samas pisut teravalt.

- Ma loodan, et te kasutate kvaliteetseid kondoome.

- Jah, loomulikult. Tädi M.

- Suurepärane. Tulge sööma, kui te valmis olete.

Tüdrukust saab mulle vääriline emand, ma tean. Loodetavasti ei kukkunud ta poiss-sõbral selle peale ära.

Mees, kuidas sina oma armukest kohtled?

Naine kindlasti mäletab, kuidas tal oli kunagi nooremana üks sõbranna, kellega ta oli nagu sukk ja saabas. Võib-olla olete te veel tänagi lähedased. Tõenäolisemalt aga ei tea sa temast enam üldse midagi või kohtute te kaks korda aastas ning vestlete pool tundi. Nii on ka minu ja Eliisega, kuigi me mõlemad teame, et suvalisel ajal võib helistada ning kas muret kurta või abi paluda.

- Tere, kas sa saad mulle homme appi tulla? Mul oleks vaja mõned oma asjad ära viia, aga ma ei tahaks Abielumeest sellega häirida.

- Mu vist hakkan elama ühes kohas, aga ma tahaksin oma asjad teise korterisse viia.

Eliisel on juba kolm aastat suhe endast 20 aastat vanema mehega, kes tema pärast jättis maha oma hea kasvatusega naise ning eliitkoolis õppivad kaks last.  Vähemalt selline on minu teave. Abielus meestel juba on naine, neile ei ole teist vaja, arvan mina. Kuid see on tema, mitte minu elu.

Järgmisel hommikul saan ma Eliisega kokku ning alguses on ta käitumine erakordselt nurgeline. Mõne aja pärast taandub see pikalt valudes vaevelnud luige laadseks. Ta laob mõned kohvri auto pagasiruumi ning üritab, mulle tundub, end pidevalt välja vabandada.

- Tegelikult on meie elu täitsa imeline. Nendel päevadel, kui ta naine ega lapsed helistanud ei ole.

- Ma tahan oma asjad sealt ära tuua, et ta ei saaks mind pidevalt väljatõstmisega ähvardada.

- Miks sa arvad, et sellest midagi välja ei tule? Mitte, et ma seda isegi ei mõtleks, aga …

- Täna hommikul lükkasin äratuskella aina edasi ja edasi, nii mõnus oli teki all …

Jõudsime kohale, aitasin tal kohvrid tuppa viia ning läksin autosse tagasi. Leidsin vaevu ühe koti ning oksendasin. Oksendasin nende nahkistmete, mis ei kuulu kellelegi peale minu, vahel.

Mees, milline sinu mõrsja on?

Esmaspäeva hommikud on imelised. Alati on kellelgi midagi suurt teatada. Kõnealusel päevasel saabus üks assistentidest nagu sajavatine pirn särades ning sõrmes oli tal veel üks, vähemalt kaheksakümnevatine pirn.

Tütarlaps seletas kõigile, kuidas ta on ikkagi uskumatult õnnelik ja kuidas tal on nii vedanud ja … Vastne pruudihakatis rääkis veel, kuidas ilmselt ei tule pulmi veel niipea, sest kõik kõige paremad kirikud on juba aasta otsa kinni, fotograafidest rääkimata.

Kohustusliku elemendina vihjati diskreetselt majanduse seisukorrale ning kuidas kahjuks ei saa ta kohe koduseks jääda, sest nemad peigmehega tahavad omaenda maja laenata pangalt ja üleüldse, kahesaja kahekümne inimese toitmine ja katmine pulmas on ka üks väga kulukas ettevõtmine.

Kogu see sädin pani mind mõtlema, et kellele tegelikult kogu seda jama vaja on. Kindlasti mitte peigmehele, kes on ka suhteliselt noor ja ilmselt rabab tööd teha, nii et silme eest must ning samas tempos jätkates saab ta 37 aasta vanuses südamerabanduse. Ilmselt oli tüdruk see, kes oma õrnade vihjetega vaikselt selle sõrmuse välja pressis, kelle arvates on  h ä d a v a j a l i k  kolida põllu peale papist taresse ning kes pidas tingimata vajalikuks kõik inimesed, keda ta eales kohanud on, pulma kutsuda.

Kummaline ja äraspidine, ma ütleksin. Sa ju ei abiellu elamispinna, pulmakülaliste või nende pulmafotodega. Isegi kui sa seda teed, pead sa olema varsti valmis sellest kõigest ka lahutama.

Naine, kuidas sinuga lood on?

Aegunud mees saatis kulleriga tagasi portselankassid, kellest ma kõige vähematki ei hooli. Või mis. Nüüd nad istuvad kapiserval karbis nagu kaheksa morfistunud etteheidet.

Midagi tuleb nendega teha. Ma ei taha neid enda lähedusse. Vaesed kassid.

Laura küsis minult kord, kui aegunud mees oli jälle avalikkuses sõna võtnud, et kas ma tõesti magasin temaga. Mis veel tähtsam: “Kas sa olid kogu aeg purjus?”

Ma ei tea, ilmselt olen ma lihtsalt naine. Naine, kes suudab end veenda ükskõik milles.

Kassid võiks ju tädi Elsale viia, kuid samas tahaks vanaproual vahel külas ka käia …

Mees, kus sinu eelmine naine on?

Aasta, millest kõik nii palju loodavad, on alanud kuidagi … kullakarraga, kuid see on midagi halva hommikuse unenäo taolist.

Ühe liiga tuntud mehe liiga tuntud naine tahab kuulsaks saada ja musta pesu ajakirjanduses pesta ning Helena üle-eelmine on oma tunded imalatesse laulusõnadesse valanud.

Egom ise aga peab aegunud meestega portselankasside komplekte poolitama.

Mees, milline naine sul on?

Egom peab kohe ja ausalt üles tunnistama, et jõulud talle ei meeldi. Mulle ei meeldi.

Tuleb eemalduda tsivilisatsioonist, minna vanemate juurde ning kuulata kaks päeva, kuidas kõik noored kaunid emad on palju paremad kui sina, kes sa ei oska teha muud kui üksinda suures linnas hulkuda.

Lisaks kõik need vanatädid, kes ikka ja jälle pärivad  k a v a l e r i d e  ja muude väljasurnud mehetõugude kohta. Jah, tädi Elsa, võtan väga kohusetundlikult suhu, nagu sa eelmisel aastal soovitasid.

Kui nüüd meestest ja naistest, jõuludest ja seksist rääkida, siis normaalse libiidoga naisel ei tohiks kahtlustki olla – jõulud ei ole hea aeg seksimiseks. Hapukapsas, verivorst ja teised hanguvad mehe soontesse ja ei mingit erektsiooni ega iha.

Vastupidiselt, kui naisel on sugutung asendunud paisumissooviga, on jõulud väga sobiv aeg. Mees on pehmetest väärtustest ümbritsetud, kõik on turvaline ja ilus – oh, miks mitte täita kahetoaline korter titekisaga.

Mees, oled sa juba ohu märke tähele pannud?